Results 11 to 20 of about 39 (36)

Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus [PDF]

open access: yes, 2016
Kokkuvõte. Funktsionaalsemantiline väli on objektide klassifitseerimise ja võrdlemise universaalne vahend, mida saab kasutada nii ühe keele piires kui ka tüpoloogilises plaanis.
Eslon, Pille
core   +2 more sources

Morfosüntaktilise ja leksikaalse varieerumise piiridest: ilukirjandus- ja õppijakeele kasutusmustrite võrdlus / Constraints on morphosyntactic and lexical variability

open access: yesLähivõrdlusi, 2014
Artiklis avaldatud klasteranalüüsi tulemused on saadud eesti ilukirjandustekstide ja õppija kirjutatud loomingulist laadi esseede keelekasutusmustrite võrdlemisel, aluseks formaalgrammatilise ja funktsionaalse lähenemise sidusus kasutuspõhises ...
Pille Eslon
doaj   +1 more source

Keelekasutusmustrid verbist paremal: morfosüntaktiline ja leksikaalsemantiline varieerumine

open access: yesLähivõrdlusi, 2017
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid verbi paremkontekstis. Vaatluse all on kolmest komponendist koosnevad adverbi sisaldavad ja adverbita struktuurid.
Pille Eslon
doaj   +1 more source

A learner’s grammar for Estonian: Insights from typological research

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2017
This paper discusses the need for a modern Estonian reference grammar for learners and lays the basic groundwork for creating one. The current abundance of materials for teaching Estonian as a foreign language and recent advancements in both areal ...
Anne Tamm, Piibi-Kai Kivik
doaj   +1 more source

VA(T)-tarindist ja selle alternatiividest vanemas kirjakeeles [PDF]

open access: yes, 2013
Artiklis analüüsitakse nägema-verbi komplementlaiendite näitel 17.–19. sajandi eesti kirjakeele va(t)-tarindeid ja nendega funktsionaalselt sarnaseid konstruktsioone. Osutub, et lõunaeesti kirjakeeles on va(t)-tarindi suhteline esinemissagedus suurem kui
Penjam, Pille
core   +3 more sources

Indefiniitpronoomenite "keegi" ja "miski" käändevormide varieerumine suulises keeles

open access: yesEesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
Artikkel käsitleb gi-/ki-liiteliste indefiniitpronoomenite keegi ja miski käändevormide varieerumise ulatust ja varieerumist mõjutavaid tegureid kahe eesti keele suulise kõne korpuse, Eesti Rahvus ringhäälingu raadiosaadete korpuse ja Eesti ...
Annika Kängsepp
doaj   +1 more source

Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles

open access: yes, 2014
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele olulisemaid adverbi sisaldavaid trigramme. Need täidavad tekstifunktsioone (viiteseosed, modaalne hinnang, rõhutamine), mis aitavad tagada tekstide sidususe ja esituslaadi sujuvuse.
Pille Eslon
core   +2 more sources

Keeleteaduse alused I [PDF]

open access: yes, 2011
Antakse ülevaade keeleteaduse ajaloost, tänapäeva keeleteaduse suundadest, meetoditest ja põhimõistetest ning maailma ...
Tragel, Ilona
core  

Eesti keele kohakäänded argumendistruktuuris [PDF]

open access: yes, 2022
Keele rääkijatena ei teadvusta me endale sageli, et kui me kasutame tegusõnu, siis nendega käivad kaasas teatud käänded, mis sõltuvad sellest tegusõnast, mida kasutati. Vaatad telekat? Sõna „telekas“ ilmub osastavas käändes.
Aigro, Mari
core  

Home - About - Disclaimer - Privacy