Results 41 to 50 of about 157 (132)
Kvotatiivsusindeksid soome-ugri keeltes (komi, udmurdi, ungari, soome ja eesti keeles) [PDF]
, 2019 Väitekiri keskendub kvotatiivsusindeksi kategooriale ja selle tänapäevasele kasutusele viies soome-ugri keeles: udmurdi, komi, ungari, soome ja eesti keeles.
Teptiuk, Denys
core
Suhtlusstrateegiad eesti-soome kakskeelsust omandava lapse segakoodis
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2006 Artiklis käsitletakse lapse lähedaste isikute suhtlusstrateegiaid lapse kahe keele (eesti, soome) omandamises, samuti kakskeelse lapse keelevalikuid suhtlussituatsioonides.
Kristiina Teiss
doaj +1 more source
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2017 Intuitively, some predicates have a better fit with certain arguments than others. Usage-based models of language emphasize the importance of semantic similarity in shaping the structuring of constructions (form and meaning).
Aki-Juhani Kyröläinen +2 more
doaj +1 more source
Uudne metafoorne keelend: kas laen või diakroonilise arengu tulemus?
Lähivõrdlusi, 2013 Viimasel paarikümnel aastal on eesti kirjakeele sõnavara keeleväliste tegurite koostoimel kiiresti arenenud, muutusi on märgata ka argikeeles. Artiklis selgitatakse praegusajal väga sageli kasutatavate uudsete metafoorsete üksiksõnade, sõnavormide ja ...
Katre Õim +2 more
doaj +1 more source
With or without articles? A comparison of article-like determiners in Estonian and Finnish
Lähivõrdlusi, 2017 In this paper, we compare the use and functions of definite and indefinite article-like determiners in Estonian and Finnish. Our main aim is to explore whether the factors that explain the choice of particular determiner forms are similar in Estonian and
Helen Hint +2 more
doaj +1 more source
Notes on an obsolete tensed negative pronoun construction in Livonian
, 2022 In language contact situations indefinite pronouns are susceptible to borrowing and/or calquing, and Livonian, which has been under strong influence of Latvian, is no exception.
Blokland, Rogier
core +1 more source
Riigikeele oskusest, kasutamisest ja väärtustamisest Soome ja Eesti muukeelsete noorte näitel
Lähivõrdlusi, 2018 Demokraatlike riikide haridus- ja lõimumispoliitika üks keskseid küsimusi on muu emakeelega õpilaste riigikeeleõppe korraldus ja tulemuslikkus. Keeleoskus aitab mõista ja osaleda enamuskeelses kultuuri- ja meediaruumis, avab uksed õpinguteks, tööturule ...
Birute Klaas-Lang, Kristiina Praakli
doaj +1 more source
Masing, Leonhard. Isikuarhiiv [PDF]
, 2011 383 säilikut (s.1-371, 34a, 131a, 155a, 157a, 157b, 157c, 157d, 167a, 167b, 167c, 167d, 171a)I Pedagoogilist ja teaduslikku tegevust kajastavad materjalid, s.1-20. II Teadustööde ja ettekannete käsikirjad ja töömaterjalid, s.21-34. III L.
Tartu Ülikooli Raamatukogu
core
The l-cases in Courland Livonian
, 2018 Courland Livonian is the only Finnic language where the habitive expressions of giving, taking, and having do not use the so-called l-cases, but instead the dative, the elative or a postposition. As the l-cases mostly only occur in a number of fossilised
Blokland, Rogier +3 more
core +1 more source
Mida räägivad sõnasisesed pausid ja kordused sihtkeele käänamisprotsessist?
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2008 Sõnavormide suulist produtseerimist iseloomustab kirjaliku keelekasutusega võrreldes eelkõige produtseerimisprotsessi kiirus ning aeglustusvõtete kasutus.
Annekatrin Kaivapalu
doaj +1 more source