Results 41 to 50 of about 36,765 (166)
Marja ja Veikko, Sirje ja Aare – omakeelsed nimed Soomes ja Eestis 19. sajandist tänapäevani
Soome ja Eesti eesnimekasutuses on olulisi sarnasusi. Nagu mujalgi Euroopas kaasnes 19. sajandil mõlemal maal rahvusliku eneseteadvuse kasvuga soov luua omakeelne eesnimevara. Soomet võib pidada Eesti otseseks eeskujuks, kuivõrd sealt on laenatud ka rida
Minna Saarelma-Paukkala, Annika Hussar
doaj +1 more source
Future time reference in Lule Saami, with some remarks on Finnish
. The paper provides an account of future time reference (FTR) in Lule Saami. While previous accounts of the language claim that the Lule Saami galggat ‘shall; must; intend’ is a future auxiliary, there are two other potential candidates for what might ...
Jussi Ylikoski
doaj +1 more source
Soome dramaturgia nõukogude eesti teatrilaval
Siinne artikkel käsitleb soome dramaturgia retseptsiooni eesti teatris perioodil 1944–1991 üldvaates, süvenemata eraldi ühtegi lavastusse. Otsitakse vastuseid küsimustele: milline oli soome dramaturgia lavastamise dünaamika ajas?
Luule Epner
semanticscholar +1 more source
Reconstructing an historical pollination syndrome: keel flowers
Background Keel flowers are bilaterally symmetrical, pentamerous flowers with three different petal types and reproductive organs enclosed by keel petals; generally there is also connation of floral parts such as stamens and keel petals.
D. Uluer +3 more
semanticscholar +1 more source
This study deals with mediated receptive multilingualism in comprehension of Finnish by Russian-dominant upper secondary school students in Estonia. The objective of the experiment is to analyse whether students with Russian as L1 and Estonian as L2 ...
Tatjana Nikitina
doaj +1 more source
Keel bone fractures in Danish laying hens: Prevalence and risk factors
Keel bone fractures (KBF) in commercial poultry production systems are a major welfare problem with possible economic consequences for the poultry industry. Recent investigations suggest that the overall situation may be worsening.
I. Thøfner, J. Dahl, J. Christensen
semanticscholar +1 more source
Selles töös on üle vaadatud Karl August Hermanni 1895. aastal ilmunud artikkel, milles ta võrdles mandariinihiina keelt uurali keeltega, eriti eesti ja soome keelega, ning järeldas, et need keeled on omavahel suguluses. Hermanni toodud tõendid fonoloogia,
Jingyi Gao
doaj +1 more source
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase algupäraga modaalkonstruktsioone, kuid nende funktsioneerimine palve ja ...
Birute Klaas-Lang, Renate Pajusalu
doaj +1 more source
Hakkas sadama või ta hakkas sadama: kas eesti keeles on puhtvormiline alus? [PDF]
Puhtvormilisest alusest ehk ekspletiivsest subjektist on lauseõpetust käsitlevas kirjanduses räägitud palju seoses germaani ja slaavi keeltega, hiljuti on teema esile tõusnud ka soome kõnekeele uurijate seas.
Hiietam, Katrin
core
Liitnimisõnade omandamine eesti, soome ja saami keeles: ühist ja erinevat
Laalo Klaus O, Laalo Klaus
exaly +2 more sources

