Results 1 to 10 of about 6,745 (94)
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2023 This study deals with mediated receptive multilingualism in comprehension of Finnish by Russian-dominant upper secondary school students in Estonia. The objective of the experiment is to analyse whether students with Russian as L1 and Estonian as L2 ...
Tatjana Nikitina
doaj +1 more source
Broken tone in Leivu CV’V-words
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2021 Leivu is one of the South Estonian dialects historically spoken in eastern Latvia and influenced by Latvian. One likely influence is broken tone or stød, which was developing in Leivu mainly as a result of the loss of /h/ in first quantity degree words.
Pire Teras
doaj +1 more source
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2023 Eesti keele kui teise keele täiskasvanud õppijaile valmistab rääkimisoskuse omandamine keelekursustel raskusi. Oma doktoritöös uurin keelekursustel kasutatavate rääkimisoskust õpetavate võtete seost rääkimisoskuse ja rääkimismotivatsiooni arenguga ...
Katrin Mikk
doaj +1 more source
Methis: Studia Humaniora Estonica, 2023 : The paper aims to analyse how self-translation fits into the discourse of translingual writing in German-language literature produced since the second half of the 20th century.
Ramona Pellegrino
doaj +1 more source
Methis: Studia Humaniora Estonica, 2023 : The paper explores the issue of directionality, i.e. the question of whether translation is made into or out of one’s first language, by placing it within the framework of Translator Studies.
Barbara Ivancic
doaj +1 more source
Methis: Studia Humaniora Estonica, 2023 : Postcolonial literatures are literatures that have a mobile base and that travel through different geographies. Their transcultural and transnational status is often accompanied by a multilingual textuality that recalls in many ways the functioning of ...
Simona Bertacco
doaj +1 more source
Kuidas eesti keele õppijad ja kasutajad lause verbi ajavormi sobivust hindavad?
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2011 Verbi ajavormide kasutamine on üks grammatika valdkondadest, mis pakub jätkuvalt huvi teise keele omandamise uurijatele. Artiklis on vaatluse all grammatilise sobivuse hindamise testi tulemused, milles võrreldakse 96 vene ja 100 eesti emakeelega ...
Diana Maisla
doaj +1 more source
Lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast vene õppekeelega koolis
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 Aastatel 2007–2012 toimus vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek eestikeelsele aineõppele. Tallinna Ülikooli 2012. aasta sügisel koolides korraldatud uuring „Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis” kinnitas, et eestikeelne aineõpe on tõepoolest käima ...
Helena Metslang +2 more
doaj +1 more source
Täis- ja osasihitise kasutamisest eesti keelt teise keelena õppijate pilgu läbi
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2006 Artiklis antakse lühiülevaade introspektiivsete meetodite võimalustest teise keele omandamise uurimisel. Uurimuse informantideks on vene emakeelega eesti keelt kõrgtasemel valdavad eesti keele (võõrkeelena) eriala üliõpilased.
Raili Pool
doaj +1 more source
Future time reference in Lule Saami, with some remarks on Finnish
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2016 . The paper provides an account of future time reference (FTR) in Lule Saami. While previous accounts of the language claim that the Lule Saami galggat ‘shall; must; intend’ is a future auxiliary, there are two other potential candidates for what might ...
Jussi Ylikoski
doaj +1 more source