Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2013 Johannes Gutslaff oli Urvaste koguduse pastor (1641–1656), kes on läinud eesti kirjakeele ajalukku esimese lõunaeesti grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam” (1648) koostajana.
Jüri Viikberg
doaj +4 more sources
Areal relations of Indo-European loanwords in Finnic dialects [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 The areas of the distribution of Indo-European loanwords in Finnic dialects are described on many lexical maps of the Atlas Linguarum Fennicarum and the Atlas Linguarum Europae.
Vilja Oja
doaj +4 more sources
Observations on affricates in Livonian [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2018 The aim of the current article is to observe affricates in Livonian. Studies on the Finnic languages have described affricates in South Estonian, Veps, Votic, and Karelian, while Livonian affricates are poorly studied.
Tuuli Tuisk
doaj +4 more sources
Methods for expanding the Livonian lexicon [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2016 This article explores opportunities for expanding the vocabulary of Livonian through compounds, borrowings, derived words, and calques. It is clear that these methods have been effectively used already throughout the entire period of development of the ...
Valts Ernštreits
doaj +4 more sources
Uralic vs Indo-European contacts: borrowing vs local emergence vs chance resemblances [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 In this article I shall review the field of studies: “Uralic vs Indo-European contacts”. I shall report the thesis of what can be called the “old” and the “new” school, respectively, dealing with this topic. According to the old school, the contacts took
Angela Marcantonio
doaj +5 more sources
Early emotional contacts with the Indo-Europeans. Lexical evidence of Estonian against a broader background [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 The etymological origins of the Estonian emotion vocabulary reveal that they include prehistoric loanwords from different Indo-European languages. In this paper, the emotional loans are examined according to the estimated time and sequence of acquiring ...
Ene Vainik
doaj +3 more sources
Värvingupartiklite kujunemisloost: saksakeelsete partiklite doch, wohl ning ja eestikeelsed vasted
Lähivõrdlusi, 2012 Uurimus keskendub värvingupartiklite ajaloolis-võrdlevale analüüsile. Otsitakse vastust küsimusele, kas värvingupartiklid on eesti keeles oma ilming või arenenud saksa keele mõjul, kus need on kujunenud adverbidest leksikaalse tähenduse pleekumise ja uue
Janika Kärk
doaj +1 more source
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2013 Eesti tegusõnal päästma, mida seni on peetud tõlkelaenuks vene keelest, on vaste läti keeles tegusõna pestīt näol. See on tõenäoliselt laen liivi või eesti keelest. Sel läänemeresoome tüvel puudub siiani etümoloogia. Analüüsides tüve pääst(ma) ja pestī(t)
Sven-Erik Soosaar
doaj +1 more source
Läänemeresoomlaste keele- ja kultuurikontaktidest laensõnade leviku põhjal
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2011 Sõnavara uuenduste põhjusi ja levikuteid tuleb enamasti otsida keelevälistest teguritest – kultuurikontaktidest ning neid mõjutavatest asjaoludest. See, et läänemeresoomlased on elanud mitme muukeelse võimu all, peegeldub otseselt sõnavaras.
Vilja Oja
doaj +1 more source
Review on: Mari Must, Vene laensõnad eesti murretes, Eesti Keele Sihtasutus 2000; pp. 221–226 [PDF]
Linguistica Uralica, 2022 Paul Alvre
doaj +1 more source