Results 11 to 20 of about 543 (166)
POLEEMILIST. Eesti keel ja teised keeled – Eesti jaoks
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2008 Ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga muutis oluliselt eesti- ja võõrkeelte õpetamise-valdamise senist paradigmat Eestis. Uus paradigma eeldab võimalikult laiemat eelnevat avalikku arutelu: tuleks läbi vaielda erinevad visioonid ning sündivate kompromisside
Suliko Liiv
doaj +5 more sources
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2014 Artikkel käsitleb palvete ja küsimuste vormistamise stereotüüpe eesti, vene ja soome keeles. Materjal on kogutud küsitluste abil, milles vastajad pidid kirjutama, mida nad kirjeldatud situatsioonis ütleksid või kirjutaksid (nn diskursuse täiendamise ...
Renate Pajusalu
doaj +3 more sources
Eesti keel vene koolis II: Eesti keele kasutamine vene üldhariduskoolis
, 2002 Töö eesmärgiks on saada ülevaade sellest, millises ulatuses kasutatakse eesti keelt, kui riigikeelt vene üldhariduskoolis asjaajamis- ja teabekeelena ning kas praegune olukord on kooskõlas Eesti seadustega. Teiseiks, milline on vene koolis kasutatava eesti keele kvaliteet, kas keelekasutus vastab kirjakeele normile.
Silvi Vare
openaire +2 more sources
Eesti keel väärtushinnangute valguses
, 2011 Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida hoiakuid eesti keele suhtes ja keeleteadlikkust erinevates väärtusrühmades. Uuring vastab järgmistele küsimustele: 1) millistes väärtusrühmades on keeleteadlikkus kõrgem, millistes madalam; 2) millistele väärtushinnangutele peaks tuginema eesti keele mainet tõstev kommunikatsioon.
Gerda Möller
openaire +2 more sources
Vastandavatest sidesõnadest eesti keeles
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2010 Eesti kirjakeeles on viis vastandavat sidesõna: aga,kuid,ent,kuna ja vaid. Sidesõnu aga,kuid ja ent on peetud sünonüümideks. Tegelikult on aga üldvastandav sidesõna, mida on võimalik kasutada nii kontrastiivse (Mari on virk,aga Juku laisk) kui ka ootusvastase vastanduse puhul (Sajab,aga me lähme jalutama). Erinevalt teistest vastandavatest sidesõnadest
Mati Erelt
openaire +4 more sources
Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2022 Globaliseeruvas ühiskonnas muutub järjest olulisemaks mitme keele õppimine juba koolieelses eas. Pakkumaks eesti ja vene emakeelega lastele võrdseid võimalusi teise keele omandamiseks, avati 2015.
Natalja Gusjuk, Maire Tuul, Tiia Õun
doaj +1 more source
Gender &History, Volume 35, Issue 3, Page 973-993, October 2023., 2023 Abstract This article looks to the societal and imperial margins to examine attitudes towards social welfare provision in the final decades of the Russian Empire. Drawing on archival material from the Empire's Estliand province (now northern Estonia), the article focuses on the self‐representation of single mothers and official discussions of abandoned
Siobhán Hearne
wiley +1 more source
Limnology and Oceanography Letters, Volume 8, Issue 1, Page 173-180, February 2023., 2023 Abstract Salinity is a major environmental predictor of phytoplankton species richness and composition. We hypothesize that the variation in phytoplankton richness along coastal salinity gradients is reflected in essential ecosystem functions like resource use efficiency (RUE)—the proportion of limiting resource that is converted into biomass.
Kalle Olli +2 more
wiley +1 more source
Medium‐term expenditure frameworks: Credible instrument or mirage?
Public Budgeting &Finance, Volume 42, Issue 3, Page 71-92, Fall 2022., 2022 Abstract Medium‐term expenditure frameworks (MTEFs) are typically viewed as instruments to expand budget horizons beyond one year and to limit spending growth over the medium term (usually three to five years). In response to the fiscal crisis and EU requirements, many countries in Europe have adopted MTEFs over the past decade. We use elite interviews
Ringa Raudla +2 more
wiley +1 more source