Results 21 to 30 of about 115,221 (197)
Prantsuse päritolu võõrsõnade kirjakuju varieerumisest eesti keeles. Ekläär ja ekleer
Prantsuse päritolu laenja võõrsõnade kiht eesti keeles on märkimisväärne – uusimas võõrsõnade leksikonis (VSL 2012) on prantsuse lähtekeelega märksõnu ligi 10% –, illustreerides hästi, milline on olnud prantsuse kultuuri mõju eesti keelele.
Madis Jürviste, T. Paet
semanticscholar +1 more source
Teadmine eesti ja vene maailmapildis: vene знать – eesti teadma, tundma, oskama
TEADMA on inimese intellektuaalse maailma olulisi mõisteid, mida väljendava sõna semantika võib tuua välja olulisi jooni inimese intellektuaalse maailma ülesehituses. Seletussõnaraamatutes esitatud tähenduste kõrvutamine ja tekstikorpuste lausete analüüs
Larissa Degel
doaj +1 more source
Kuidas eesti keele õppijad ja kasutajad lause verbi ajavormi sobivust hindavad?
Verbi ajavormide kasutamine on üks grammatika valdkondadest, mis pakub jätkuvalt huvi teise keele omandamise uurijatele. Artiklis on vaatluse all grammatilise sobivuse hindamise testi tulemused, milles võrreldakse 96 vene ja 100 eesti emakeelega ...
Diana Maisla
doaj +1 more source
Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste töid. 2 [PDF]
TäistekstTeie käes avaneb raamat valikuga Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste uurimistöödest aastaist 2012–2018. Eelmine kogumik, mis on nähtav ka kooli kodulehel (vt emu.ee), koondas artikleid aastaist 2007–2011.
Eesti Maaülikool. Loodusteaduste kool
core +1 more source
Teaduskeele seire Tallinna Ülikoolis: teadustöötajate hoiakud
2006. aastal alustati Tallinna Ülikoolis seirega “Eesti teaduskeele seisund TLÜ-s”. Artikli alguses tutvustatakse inglise keele olukorda teaduskeelena ja kirjeldatakse eesti teaduskeelt kaitsvaid riiklikke ja TLÜ-siseseid arengudokumente.
Anastassia Zabrodskaja
doaj +1 more source
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut [PDF]
Veterinaariaalast haridust on Tartus antud alates 1848. aastast, mil asutati Tartu Veterinaariakool. Aastatel 1873–1918 kandis kool nime Tartu Veterinaariainstituut. 1919.
Eesti Maaülikool
core +1 more source
The present article studies the usage of the Estonian verb jääda and Livonian īedõ in various grammatical constructions. Although in both languages they can be attested to convey REMAIN and CHANGE, there are differences in their use depending on the ...
Miina Norvik, Külli Prillop
doaj +1 more source
Eesti Vabariik, Eesti vabatriik ja Ehstenreich. Andres Dido „Sõjalaulu” kriitika
This article critically examines Andres Dido’s poem Sõjalaul (“War Song”) within its historical and literary context. Andres Dido (1855–1921) was an Estonian writer and journalist who participated in the radical wing of the 19th century Estonian national
M. Kuldkepp
semanticscholar +1 more source
Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid
The article aims to identify the patterns of systematic polysemy for Estonian tactile adjectives using semantic types and corpus data. It also discusses the presentation of semantic patterns in a dictionary.
M. Tuulik
semanticscholar +1 more source
Eesti keele kui teise keele õpetaja tööriistad Eesti Keele Instituudi keeleportaalis Sõnaveeb
Artiklis tutvustatakse Eesti Keele Instituudis (EKI) arendatavaid eesti keele kui teise keele õpet toetavaid ressursse, mis on koondatud keeleportaali Sõnaveeb veebirakendusse Õpetaja Tööriistad. Selle moodulid – sõnavara, grammatika, kasutusolukorrad ja teksti hindamine – moodustavad terviku, pakkudes keeleõpetajatele ja keeleõppega seotud ...
Jelena Kallas +6 more
openaire +3 more sources

