Results 11 to 20 of about 119 (104)
Back to the roots? Critical reflections on the ‘root’ in Finno-Ugric linguistics
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2017 In Finno-Ugric linguistics, words are usually analyzed in terms of stems and affixes instead of abstract monosyllabic ‘roots’ in the Indo-European sense.
Johanna Laakso
doaj +1 more source
Production of Estonian vowels by Finnish speakers
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2019 In the study, we examined the production of Estonian vowel categories by second language (L2) speakers of Estonian (native language Finnish) and compared them to those of native Estonian (L1) speakers.
Einar Meister, Lya Meister
doaj +1 more source
Co-text and receptive multilingualism ‒ Finnish students comprehending Estonian
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 This paper will offer some examples to explain the understanding of closely related languages. The traditional contrastive research in studying Estonian and Finnish has above all been based on similarities which have been studied on the level of, e.g ...
Pirkko Muikku-Werner
doaj +1 more source
Eesti ja soome sõnalugemistestide võrdlus
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2013 Artiklis analüüsitakse kahte lugemistesti – sõnaloendi lugemise testi ja sõnade äratundmise testi – võrdlevalt eesti ja soome keeles. Uurimusel on kaks eesmärki: hinnata nimetatud testide eesti- ja soomekeelsete versioonide omavahelist vastavust ja ...
Piret Soodla +2 more
doaj +1 more source
Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Oulu ülikoolis
Lähivõrdlusi, 2017 Kujunes traditsioon, et neis Soome ülikoolides, kus soome keelt õpetatakse peaainena, kuulub eesti keel õppekavasse lähisugulaskeelena; lektoriteks on enamasti olnud eestlastest õppejõud.
Heli Laanekask
doaj +1 more source
Marja ja Veikko, Sirje ja Aare – omakeelsed nimed Soomes ja Eestis 19. sajandist tänapäevani
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2020 Soome ja Eesti eesnimekasutuses on olulisi sarnasusi. Nagu mujalgi Euroopas kaasnes 19. sajandil mõlemal maal rahvusliku eneseteadvuse kasvuga soov luua omakeelne eesnimevara. Soomet võib pidada Eesti otseseks eeskujuks, kuivõrd sealt on laenatud ka rida
Minna Saarelma-Paukkala, Annika Hussar
doaj +1 more source
Future time reference in Lule Saami, with some remarks on Finnish
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2016 . The paper provides an account of future time reference (FTR) in Lule Saami. While previous accounts of the language claim that the Lule Saami galggat ‘shall; must; intend’ is a future auxiliary, there are two other potential candidates for what might ...
Jussi Ylikoski
doaj +1 more source
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2023 This study deals with mediated receptive multilingualism in comprehension of Finnish by Russian-dominant upper secondary school students in Estonia. The objective of the experiment is to analyse whether students with Russian as L1 and Estonian as L2 ...
Tatjana Nikitina
doaj +1 more source
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2019 Selles töös on üle vaadatud Karl August Hermanni 1895. aastal ilmunud artikkel, milles ta võrdles mandariinihiina keelt uurali keeltega, eriti eesti ja soome keelega, ning järeldas, et need keeled on omavahel suguluses. Hermanni toodud tõendid fonoloogia,
Jingyi Gao
doaj +1 more source
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2016 Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase algupäraga modaalkonstruktsioone, kuid nende funktsioneerimine palve ja ...
Birute Klaas-Lang, Renate Pajusalu
doaj +1 more source