Keele lihtsustamise põhimõtted Soomes: mis on arekeel?
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse AjakiriArtikkel annab ülevaate lihtsustatud keele põhimõtetest, lähtudes Soome keeleolukorrast. Arekeel ehk lihtne keel (sm selkokieli, ingl easy language, easy-to-read) ja selge keel (sm selkeä kieli, ingl plain language) on lähedased, aga siiski erineva ...
Minna Jaakola
doaj +2 more sources
Review on: Nikolay Rakin, Permikomi kirjandus ungari, soome ja eesti keeles. Ungari, soome ja eesti kirjandus permikomi keeles. Bibliograafia, Narva—Tartu 2021 (Acta et Commentationes Collegii Narovensis XII; Reetor 10) [PDF]
Linguistica Uralica, 2023 R Gaidamashko
+4 more sources
Eestlased ja eesti keel Soomes
Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 2008 Soome Statistikaameti andmetel elas 2007. a. martsi seisuga Soomes 17 599 Eesti kodakondsusega inimest (vt. Tilastokeskus). Pusivalt Soomes elavad emakeelena eesti keelt raakivad isikud moodustavad Soome eesti keelevahemuse. Artiklil on kaks eesmarki. Esimeseks eesmargiks on anda luhiulevaade Soome eestlaskonna ajaloost 20.
Kristiina Praakli
openalex +3 more sources
Liitnimisõnade omandamine eesti, soome ja saami keeles: ühist ja erinevat [PDF]
Keel ja Kirjandus, 2014 Reili Argus +2 more
openalex +2 more sources
Kirjalik soome keel: kas ehe rahvakeel või midagi hoopis muud?
Keel ja KirjandusThe first Estonian book was printed 500 years ago; no copies of the book have survived. The history of publishing in Finnish dates to 1543, with Mikael Agricola’s Abc-book. Agricola went on to publish eight additional works.
Kaisa Häkkinen
doaj +2 more sources
Soome keel Eesti turismimajanduses. Eesti-soome turismisõnastik
, 2004 Tiina Maripuu
openalex +2 more sources
Eesti ja soome sõnalugemistestide võrdlus
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2013 Artiklis analüüsitakse kahte lugemistesti – sõnaloendi lugemise testi ja sõnade äratundmise testi – võrdlevalt eesti ja soome keeles. Uurimusel on kaks eesmärki: hinnata nimetatud testide eesti- ja soomekeelsete versioonide omavahelist vastavust ja ...
Piret Soodla +2 more
doaj +1 more source
OBJEKTIKÄÄNETE KASUTAMISEST SAGEDUSE JA MARKEERITUSE SEISUKOHALT [PDF]
, 2010 Artiklis käsitletakse eesti keele objektikäände varieerumist, nt Kui rahvas saaks valida Ilvese, siis ta valiks Ilvese~ Kui rahvas saaks valida Ilvest, siis ta valiks Ilvest ~ Kui rahvassaaks valida Ilvest, siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida
Katre Õim, Pille Eslon
core +2 more sources
Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Oulu ülikoolis
Lähivõrdlusi, 2017 Kujunes traditsioon, et neis Soome ülikoolides, kus soome keelt õpetatakse peaainena, kuulub eesti keel õppekavasse lähisugulaskeelena; lektoriteks on enamasti olnud eestlastest õppejõud.
Heli Laanekask
doaj +1 more source
Marja ja Veikko, Sirje ja Aare – omakeelsed nimed Soomes ja Eestis 19. sajandist tänapäevani
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2020 Soome ja Eesti eesnimekasutuses on olulisi sarnasusi. Nagu mujalgi Euroopas kaasnes 19. sajandil mõlemal maal rahvusliku eneseteadvuse kasvuga soov luua omakeelne eesnimevara. Soomet võib pidada Eesti otseseks eeskujuks, kuivõrd sealt on laenatud ka rida
Minna Saarelma-Paukkala, Annika Hussar
doaj +1 more source