Results 1 to 10 of about 71 (64)
Keelekasutusmustrid verbist paremal: morfosüntaktiline ja leksikaalsemantiline varieerumine
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid verbi paremkontekstis. Vaatluse all on kolmest komponendist koosnevad adverbi sisaldavad ja adverbita struktuurid.
Pille Eslon
doaj +3 more sources
Deminutiivsufiksi -kEnE varieerumine eesti regilaulutekstides
Variation of the diminutive suffix -kEnE in Estonian runic songs This article investigates the variation of the diminutive suffix –kEnE in Estonian runic songs (regilaulud), comparing its usage to that in contemporary Estonian dialects.
Kaarel Veskis
doaj +2 more sources
Kõnetempo ja -soravuse varieerumine eesti keeles
Kõne on isikuti varieeruv ja suur osa sellest, kui jutukas keegi on või kui kiiresti ta räägib, sõltub tema isikuomadustest. Individuaalse varieeruvuse kõrval on aga leitud ka sotsiodemograafilisi mustreid, näiteks et vananedes kõnetempo aeglustub, aga ...
Pärtel Lippus +3 more
doaj +2 more sources
Artiklis käsitletakse eesti keele mitmuse 1. isiku keeldkõne moodustamise ja kasutamise varieerumist, keelemuutuse kulgu ning järeldusi keelekorralduse jaoks. Mitmuse 1. isiku keeldkõnet saab moodustada nii imperatiivi keeldkõne vorme kasutades (
Liina Lindström
doaj +2 more sources
Indefiniitpronoomenite "keegi" ja "miski" käändevormide varieerumine suulises keeles
Artikkel käsitleb gi-/ki-liiteliste indefiniitpronoomenite keegi ja miski käändevormide varieerumise ulatust ja varieerumist mõjutavaid tegureid kahe eesti keele suulise kõne korpuse, Eesti Rahvus ringhäälingu raadiosaadete korpuse ja Eesti ...
Annika Kängsepp
doaj +2 more sources
The variation in the case forms of the indefinite pronoun keegi ‘someone’ in written Estonian There is variation in the case forms of the indefinite pronouns keegi ‘someone’, miski ‘something’, kumbki ‘either’ and ükski ‘none’ in Estonian.
Annika Kängsepp
doaj +2 more sources
Fonoloogiline varieerumine eesti keeles kolme nähtuse näitel [PDF]
Phonological variation in Estonian on the basis of three phenomena This paper examines phonological variation in Estonian, focusing on three main areas of variation: word-initial /h/, palatalization in i-stemmed words with a (CC)VÌ C structure, and quantity degrees.
Liisi Piits, Mari-Liis Kalvik
openaire +1 more source
Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes [PDF]
Supplementary materials for the article Pilvik, Maarja-Liisa, Liina Lindström & Helen Plado. 2021. Murded, varieerumine ja korpusandmed: eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes. - Keel ja Kirjandus 8-9.
Maarja-Liisa Pilvik +2 more
openaire +1 more source
Object case variation of the pronoun mis ‘what’ in spontaneous spoken Estonian and Estonian dialects
. The Estonian language makes a systematic distinction between total and partial objects on the basis of semantic and syntactic features: total objects occur in nominative or genitive, partial objects in partitive.
Hanna Pook
doaj +1 more source
This research analyses the pronominal system of Soikkola Ingrian. The main goal of the article is descriptive, because existing publications on Soikkola Ingrian give only a superficial analysis of pronouns and there are no detailed descriptions based on
Anna Schwarz, Fedor Rozhanskiy
doaj +1 more source

