Results 1 to 10 of about 35 (34)

Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes [PDF]

Keel ja Kirjandus, 2021
Supplementary materials for the article Pilvik, Maarja-Liisa, Liina Lindström & Helen Plado. 2021. Murded, varieerumine ja korpusandmed: eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes. - Keel ja Kirjandus 8-9.
Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Liina Lindström   +2 more
openaire   +1 more source

Fonoloogiline varieerumine eesti keeles kolme nähtuse näitel [PDF]

The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society, 2021
Phonological variation in Estonian on the basis of three phenomena This paper examines phonological variation in Estonian, focusing on three main areas of variation: word-initial /h/, palatalization in i-stemmed words with a (CC)V̅C structure, and quantity degrees.
Liisi Piits, Mari-Liis Kalvik
openaire   +1 more source

Kõnetempo ja -soravuse varieerumine eesti keeles

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian Papers in Applied Linguistics
Kõne on isikuti varieeruv ja suur osa sellest, kui jutukas keegi on või kui kiiresti ta räägib, sõltub tema isikuomadustest. Individuaalse varieeruvuse kõrval on aga leitud ka sotsiodemograafilisi mustreid, näiteks et vananedes kõnetempo aeglustub, aga ka et naised räägivad meestega võrreldes aeglasemalt, selgemalt ja ilmekamalt.
Pärtel Lippus, Maarja-Liisa Pilvik, Kaidi Lõo, Liina Lindström   +3 more
openaire   +2 more sources

Keelekasutusmustrid verbist paremal: morfosüntaktiline ja leksikaalsemantiline varieerumine

Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 2017
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid verbi paremkontekstis. Vaatluse all on kolmest komponendist koosnevad adverbi sisaldavad ja adverbita struktuurid. Adverbi sisaldavate struktuuride alusel kujuneb nii vabadest ja seotud kui ka ainult seotud laienditest liitseid leksikaalgrammatilisi üksuseid – analüütilisi partikleid (nt ju
openaire   +3 more sources

Keeldkõne mitmuse 1. isiku vormide varieerumine ja tüpoloogiline keelemuutus: kas probleem keelekorralduse jaoks?

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2023
Artiklis käsitletakse eesti keele mitmuse 1. isiku keeldkõne moodustamise ja kasutamise varieerumist, keelemuutuse kulgu ning järeldusi keelekorralduse jaoks. Mitmuse 1. isiku keeldkõnet saab moodustada nii imperatiivi keeldkõne vorme kasutades (ärgem tehkem) kui ka indikatiivi lõppe kasutades eitussõnal ja põhisõnal (ärme teeme) või ...
openaire   +2 more sources

Lõunaeesti kõrisulghääliku varieerumine

, 2023
https://www.ester.ee/record=b5565304 ...
openaire   +1 more source

Deminutiivsufiksi -kEnE varieerumine eesti regilaulutekstides

Keel ja Kirjandus
Variation of the diminutive suffix -kEnE in Estonian runic songs This article investigates the variation of the diminutive suffix –kEnE in Estonian runic songs (regilaulud), comparing its usage to that in contemporary Estonian dialects. The study employs variationist linguistic methods to analyze the frequency and forms of diminutive usage in the runic
openaire   +2 more sources

Ei ole – pole varieerumine tänapäeva kirjalikus eesti keeles

, 2022
https://www.ester.ee/record=b5506621 ...
openaire   +1 more source

Indefiniitpronoomenite "keegi" ja "miski" käändevormide varieerumine suulises keeles

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian Papers in Applied Linguistics
Artikkel käsitleb gi-/ki-liiteliste indefiniitpronoomenite keegi ja miski käändevormide varieerumise ulatust ja varieerumist mõjutavaid tegureid kahe eesti keele suulise kõne korpuse, Eesti Rahvus ringhäälingu raadiosaadete korpuse ja Eesti taskuhäälingukorpuse põhjal.
openaire   +2 more sources

Varieerumine "tarvis-/vaja-"konstruktsioonides keelekontaktide valguses

Keel ja Kirjandus, 2014
Lindstr\303\266m Liina, Uiboaed Kristel, Vihman Virve-Anneli   +2 more
openaire   +2 more sources