Results 11 to 20 of about 144 (82)

Samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide kasutamine

open access: yesLähivõrdlusi, 2015
Huvi samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide vastu tekkis artikli esimesel autoril vene-eesti-vene tõlkesõnastikke toimetades, kui silma hakkasid regulaarsed valikud vene verbi grammatilise aspekti ning eesti keele sünteetiliste ja ...
Pille Eslon, Heleriin Paeoja
doaj   +2 more sources

Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2015
Objekti kääne eesti keeles oleneb eelkõige tegevuse ja objekti piiritle- (ma)tusest, kuid da-infinitiiviga konstruktsioonides leidub palju varieerumist objekti käändes, mida ei ole võimalik seletada piiritletuse mõiste abil.
David Ogren
doaj   +2 more sources

Objektikäänete kasutamisest sageduse ja markeerituse seisukohalt [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2010
Artiklis käsitletakse eesti keele objektikäände varieerumist, nt. Kui rahvas saaks valida Ilvese,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvest ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida
Pille Eslon, Katre Õim
doaj   +2 more sources

Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles [PDF]

open access: yesLähivõrdlusi, 2014
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele olulisemaid adverbi sisaldavaid trigramme. Need täidavad tekstifunktsioone (viiteseosed, modaalne hinnang, rõhutamine), mis aitavad tagada tekstide sidususe ja esituslaadi sujuvuse.
Pille Eslon
doaj   +2 more sources

The mystery of the Votic inessive [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2019
This paper analyzes the morphophonological structure of the inessive singular forms in Liivtšülä-Luuditsa Votic. There are no fluent speakers of this variety; the research is based on the materials recorded in 2003–2016.
Elena Markus, Fedor Rozhanskiy
doaj   +2 more sources

Kollostruktsioonilised meetodid ja konstruktsioonilise varieerumise tuvastamine [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2013
Käesolev artikkel uurib kahe verbi ühendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Artikkel tutvustab üht kvantitatiivse korpuslingvistika meetodit – kollostruktsioonilist analüüsi – ja rakendab seda eesti murrete verbikonstruktsioonide tuvastamiseks. Kui
Kristel Uiboaed
doaj   +2 more sources

des-, mata- ja maks-konverbitarindi inforoll [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2021
Kokkuvõte. Artikkel käsitleb eesti keele des-, mata- või maks-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja ...
Carl Eric Simmul
doaj   +2 more sources

The emergence of an Udmurt-Russian mixed code: evidence from discourse markers [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014
This paper deals with the emergence of a mixed language variety spoken by Udmurt-Russian bilinguals in the Russian republic of Udmurtia. Called Suro-Požo ‘mixed, mixture’ by its speakers, this language code is characterised by variation in the use of ...
Inna Kaysina
doaj   +2 more sources

On the syntax of comitative constructions: the case of Finnish mukana, mukaan ‘with, along’ [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2017
The topic of this article is the syntax of Finnish comitative markers mukana and mukaan ‘with, along’. Comitative markers express accompaniment relations, which are typically conceived of being asymmetrical: the accompanee is the predominant participant,
Krista Ojutkangas
doaj   +2 more sources

Different loan sources as a reason for variability of some Estonian dialect words [PDF]

open access: yesEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014
Among other reasons, the phonetic variability of loanwords in Estonian dialects may reflect their origination from different but etymologically connected sources of borrowing.
Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Vilja Oja
doaj   +2 more sources

Home - About - Disclaimer - Privacy