Results 11 to 20 of about 71 (64)
Sõnaalgulise /h/ hääldus samadel kõnelejatel avalikus ja argisuhtluses
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2019 Selles artiklis käsitletakse sõnaalgulise /h/ hääldamist. Varem tehtud uurimused on osutanud /h/ häälduse olenemisele suhtlusolukorrast: argisuhtluses jääb /h/ tihti hääldamata, aga teksti lugedes ja avalikus suhtluses juhtub seda pigem harva.
Pire Teras
doaj +1 more source
Demonstratiivpronoomenid ja -adverbid määratlejatena. Miks me oleme siin ilmas, selles olukorras?
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2021 Kokkuvõte. Artiklis analüüsime eesti keele demonstratiivide referentsiaalseid omadusi sellistes konstruktsioonides, kus demonstratiivid kuuluvad definiitse määratlejana nimisõnafraasi koosseisu.
Helen Hint +3 more
doaj +1 more source
Komitatiivi funktsioonidest eri aegade ja registrite eesti kirjakeeles
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2017 Eesti komitatiiviga väljendatavad koosesinemisfunktsioonid moodustavad võrgustiku, mille keskmes on kaks prototüüpset funktsiooni, KAASNEMINE ja VASTASTIKUSUS. 17.–18. sajandi kirjakeele komitatiivi funktsioonid esindavad KAASNEMISE haru, 20.
Helle Metslang +5 more
doaj +1 more source
Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2015 Objekti kääne eesti keeles oleneb eelkõige tegevuse ja objekti piiritle- (ma)tusest, kuid da-infinitiiviga konstruktsioonides leidub palju varieerumist objekti käändes, mida ei ole võimalik seletada piiritletuse mõiste abil.
David Ogren
doaj +1 more source
des-, mata- ja maks-konverbitarindi inforoll
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2021 Kokkuvõte. Artikkel käsitleb eesti keele des-, mata- või maks-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja ...
Carl Eric Simmul
doaj +1 more source
Samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide kasutamine
Lähivõrdlusi, 2015 Huvi samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide vastu tekkis artikli esimesel autoril vene-eesti-vene tõlkesõnastikke toimetades, kui silma hakkasid regulaarsed valikud vene verbi grammatilise aspekti ning eesti keele sünteetiliste ja ...
Pille Eslon, Heleriin Paeoja
doaj +1 more source
Objektikäänete kasutamisest sageduse ja markeerituse seisukohalt
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2010 Artiklis käsitletakse eesti keele objektikäände varieerumist, nt. Kui rahvas saaks valida Ilvese,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvest ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida
Pille Eslon, Katre Õim
doaj +1 more source
Milline keelekasutus eestlasi häirib?
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu AastaraamatArtikkel annab ülevaate 2025. aasta veebruaris ja märtsis läbiviidud loetelukatse-veebiküsitluse tulemustest, mille keskmes oli küsimus, milline keelekasutus häirib eesti keelt emakeeleks pidavaid inimesi.
Maarja-Liisa Pilvik +5 more
doaj +1 more source
Üld- ja oskuskeele keerdkäikudest kriisiuudiste valgel
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu AastaraamatArtikli eesmärk on heita valgust oskuskeele sellele osale, mida kasutatakse tänapäeva uudistekstides, ning selitada näidete varal üld- ja oskuskeele piiriala.
Reet Hendrikson
doaj +1 more source
Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles
Lähivõrdlusi, 2014 Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele olulisemaid adverbi sisaldavaid trigramme. Need täidavad tekstifunktsioone (viiteseosed, modaalne hinnang, rõhutamine), mis aitavad tagada tekstide sidususe ja esituslaadi sujuvuse.
Pille Eslon
doaj +1 more source