Results 21 to 30 of about 71 (64)
The mystery of the Votic inessive
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2019 This paper analyzes the morphophonological structure of the inessive singular forms in Liivtšülä-Luuditsa Votic. There are no fluent speakers of this variety; the research is based on the materials recorded in 2003–2016.
Elena Markus, Fedor Rozhanskiy
doaj +1 more source
Kollostruktsioonilised meetodid ja konstruktsioonilise varieerumise tuvastamine
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2013 Käesolev artikkel uurib kahe verbi ühendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Artikkel tutvustab üht kvantitatiivse korpuslingvistika meetodit – kollostruktsioonilist analüüsi – ja rakendab seda eesti murrete verbikonstruktsioonide tuvastamiseks. Kui
Kristel Uiboaed
doaj +1 more source
Internetikeele automaatne süntaktiline analüüs kitsenduste grammatikaga
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2016 "Syntactic analysis of Estonian netspeak using Constraint Grammar" The paper provides an overview of an attempt to adapt the Estonian Constraint Grammar rule set for netspeak. The rule set has been developed by Kaili Müürisep and Tiina Puolakainen for
Dage Särg
doaj +1 more source
Kõnetaju kategoriaalsus ehk hüpotees sellest, kuidas me keelelisi üksusi tajume
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2013 Erinevate häälikute laad meie igapäevases kõnes varieerub tugevalt, kuid häälduse varieeruvus ei ole enamasti kõneeristusele takistuseks. See annab alust oletada, et kõnetaju on välja arendanud süsteemi, millega tuvastada foneeme väga suure ...
Nele Salveste
doaj +1 more source
Lugemiseksperiment fonoloogilise varieerumise uurimiseks
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2015 Artiklis uuritakse kolme varieeruvat hääldusnähtust: välte varieerumist sõnades, mille hääldusnorm lubab nii teise- kui ka kolmandavältelist hääldust, h hääldamist sõnaalgulises positsioonis ning palatalisatsiooni ühesilbilistes sõnades pika vokaali ...
Mari-Liis Kalvik, Liisi Piits
doaj +1 more source
The emergence of an Udmurt-Russian mixed code: evidence from discourse markers
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 This paper deals with the emergence of a mixed language variety spoken by Udmurt-Russian bilinguals in the Russian republic of Udmurtia. Called Suro-Požo ‘mixed, mixture’ by its speakers, this language code is characterised by variation in the use of ...
Inna Kaysina
doaj +1 more source
Different loan sources as a reason for variability of some Estonian dialect words
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 Among other reasons, the phonetic variability of loanwords in Estonian dialects may reflect their origination from different but etymologically connected sources of borrowing.
Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Vilja Oja
doaj +1 more source
Subject case alternation in Latvian and Estonian existential clauses
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2019 In Latvian and Estonian existential clauses, the subject’s case form alternates between nominative vs. genitive (in Latvian) and nominative vs. partitive (in Estonian).
Andra Kalnača +2 more
doaj +1 more source
Eesti Haridusteaduste AjakiriTöö eesmärk on uurida, kuidas sotsiaalmajanduslik taust, tajutud matemaatika õpetamise kvaliteet, matemaatikaärevus ja uudishimu seostuvad matemaatika tulemustega õpilase ja kooli tasandil.
Getriin Aaviste +4 more
doaj +1 more source
On the syntax of comitative constructions: the case of Finnish mukana, mukaan ‘with, along’
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2017 The topic of this article is the syntax of Finnish comitative markers mukana and mukaan ‘with, along’. Comitative markers express accompaniment relations, which are typically conceived of being asymmetrical: the accompanee is the predominant participant,
Krista Ojutkangas
doaj +1 more source