Subject case alternation in Latvian and Estonian existential clauses [PDF]
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2019 In Latvian and Estonian existential clauses, the subject’s case form alternates between nominative vs. genitive (in Latvian) and nominative vs. partitive (in Estonian).
Andra Kalnača +2 more
doaj +2 more sources
Ei ole – pole varieerumine tänapäeva kirjalikus eesti keeles [PDF]
, 2022 https://www.ester.ee/record=b5506621 ...
Kerov, Margit
openaire +2 more sources
Vowel-stemmed NUT participle variation in the Finnish used in the works of Mikael Agricola [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse AjakiriFinnish had begun to be written in the 16th century, and the language of Mikael Agricola represents the oldest written Finnish. Agricola’s language differs in many ways from contemporary Finnish.
Heidi Salmi, Jussi Salmi
doaj +2 more sources
Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2016 Kokkuvõte. Funktsionaalsemantiline väli on objektide klassifitseerimise ja võrdlemise universaalne vahend, mida saab kasutada nii ühe keele piires kui ka tüpoloogilises plaanis.
Pille Eslon
doaj +2 more sources
Asesõnade keegi, miski, kumbki käändevormide varieerumine eesti kirjakeeles [PDF]
, 2018 http://www.ester.ee/record=b5144915 ...
Pant, Annika
openaire +2 more sources
Väitöskirja viron kielen partitiivin ja illatiivin variaatiosta [PDF]
, 2020 Arvioitu teos: Ann Siiman: Vormikasutuse varieerumine ning selle põhjused osastava ja sisseütleva käände näitel. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 45. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2019. isbn 978-9949-03-124-5.
Laalo, Klaus
core +1 more source
Sõnaalgulise /h/ hääldus samadel kõnelejatel avalikus ja argisuhtluses
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2019 Selles artiklis käsitletakse sõnaalgulise /h/ hääldamist. Varem tehtud uurimused on osutanud /h/ häälduse olenemisele suhtlusolukorrast: argisuhtluses jääb /h/ tihti hääldamata, aga teksti lugedes ja avalikus suhtluses juhtub seda pigem harva.
Pire Teras
doaj +1 more source
Demonstratiivpronoomenid ja -adverbid määratlejatena. Miks me oleme siin ilmas, selles olukorras?
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2021 Kokkuvõte. Artiklis analüüsime eesti keele demonstratiivide referentsiaalseid omadusi sellistes konstruktsioonides, kus demonstratiivid kuuluvad definiitse määratlejana nimisõnafraasi koosseisu.
Helen Hint +3 more
doaj +1 more source
Pronoomenite kasutus ja varieerumine eesti murretes: kes, mis ja keegi [PDF]
, 2023 Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneVarieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid jne.
Pook, Hanna
core
Komitatiivi funktsioonidest eri aegade ja registrite eesti kirjakeeles
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2017 Eesti komitatiiviga väljendatavad koosesinemisfunktsioonid moodustavad võrgustiku, mille keskmes on kaks prototüüpset funktsiooni, KAASNEMINE ja VASTASTIKUSUS. 17.–18. sajandi kirjakeele komitatiivi funktsioonid esindavad KAASNEMISE haru, 20.
Helle Metslang +5 more
doaj +1 more source