Results 1 to 10 of about 49,772 (237)
POLEEMILIST. Eesti keel ja teised keeled – Eesti jaoks
Ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga muutis oluliselt eesti- ja võõrkeelte õpetamise-valdamise senist paradigmat Eestis. Uus paradigma eeldab võimalikult laiemat eelnevat avalikku arutelu: tuleks läbi vaielda erinevad visioonid ning sündivate kompromisside
Suliko Liiv
doaj +4 more sources
VENE KEELE MÕJUST EESTI KEELES. TAGASIVAATEID JA PERSPEKTIIVE [PDF]
Artiklis uuritakse vene keele mõju eesti keele sõnavarale ja morfosüntaksile; venemõjulise sõnavara käsitluses võetakse kriitiliselt kokku varasemate uurimuste tulemusi, venemõjulise morfosüntaksi käsitluses aga esitatakse rida uusi vene mõju kandidaate ...
Petar Kehayov, Rogier Blokland
core +6 more sources
Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk on selgitada välja lauselõpulist kitsast fookust laiast fookusest eristava emfaatilise primaarse lauserõhu akustilised korrelaadid eesti keeles. Tähenduseristust kandvat emfaasi vaadeldakse ka lause eelviimasel sõnal, kus selle realiseerumist ei mõjuta prosoodilise piiri korrelaadid.
Heete Sahkai+2 more
openalex +5 more sources
Ühest eesti keeles puuduvast mõistest ja selle aseainest [PDF]
Kristiina Ross
openalex +2 more sources
Eesti perestroika keeled (1986–1988) [PDF]
Artikkel uurib Eesti poliitilise mõtte tärkamist perestroika perioodil (1986â1988) ning väidab, et see toetus olemasolevale teadusavalikkusele ja sealsele teoreetilisele mõistestikule, mis võimaldas Eesti teadlaskonnal ja ekspertidel arendada perestroika reformimõtet.
Juhan Saharov
openalex +2 more sources
Vastandavatest sidesõnadest eesti keeles
Eesti kirjakeeles on viis vastandavat sidesõna: aga,kuid,ent,kuna ja vaid. Sidesõnu aga,kuid ja ent on peetud sünonüümideks. Tegelikult on aga üldvastandav sidesõna, mida on võimalik kasutada nii kontrastiivse (Mari on virk,aga Juku laisk) kui ka ootusvastase vastanduse puhul (Sajab,aga me lähme jalutama). Erinevalt teistest vastandavatest sidesõnadest
Mati Erelt
openalex +4 more sources
Kas eesti keel säilib teaduskeelena? [PDF]
„Kui ma nüüd kuulen jutte doktoriõppe üleviimisest inglise keelele ja väitekirjade kohustuslikust kirjutamisest inglise keeles, [–] siis tundub mulle, et Nõukogude aeg on klantsima löödud kuues tagasi tulnud.
Sinisalu , Väino
core +4 more sources
Eestlased ja eesti keel Soomes
Soome Statistikaameti andmetel elas 2007. a. martsi seisuga Soomes 17 599 Eesti kodakondsusega inimest (vt. Tilastokeskus). Pusivalt Soomes elavad emakeelena eesti keelt raakivad isikud moodustavad Soome eesti keelevahemuse. Artiklil on kaks eesmarki. Esimeseks eesmargiks on anda luhiulevaade Soome eestlaskonna ajaloost 20.
Kristiina Praakli
openalex +4 more sources
Kausatiivsuse omandamisest eesti keeles
Artikli eesmärk on anda ülevaade kausatiivsuse omandamisest eesti keeles. Uurimuse keskmes on küsimus, millal ja milliseid kausatiivsuse väljendusvahendeid lapsed varase keeleomandamise perioodil kasutavad, kas eelistused on seotud kasutatavate kausatiivsete struktuuride läbipaistvusega (analüütilised kausatiivid on läbipaistvamad kui sünteetilised ehk
Reili Argus
openalex +4 more sources
Venekeelsete kohanimede edasiandmisest eesti keeles
Artiklis käsitletakse venekeelsete kohanimede (eelkõige tänavanimede) eesti keeles edasiandmise probleeme. Teema on eriti aktuaalne vande-, kohtu- ja politseitõlkide jaoks, kelle igapäevatöösse kuulub dokumentide tõlkimine. Uurimuse eesmärk on kõrvutada ühelt poolt erialakirjanduses antavaid juhiseid ning teiselt poolt tõlkijate endi seisukohti ...
Sirje Kupp-Sazonov, Oksana Palikova
openalex +4 more sources