Results 11 to 20 of about 70,818 (190)
Kivinemisnähtusi vene üliõpilaste kirjalikus eesti keeles
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat, 2006 Artikkel käsitleb teise keele omandamise valdkonda kuuluvat kivinemise ehk fossiliseerumise nähtust, mille taustaks on asja- olu, et paljude õppijate keeleoskuse areng peatub mingile kindlale tasemele jõudes, saavutamata emakeelekõneleja taset. Uurimuse informantideks on 21 vene emakeelega eesti keele (võõrkeelena) eriala üliõpilast.
Raili Pool
exaly +4 more sources
The emergence of an Udmurt-Russian mixed code: evidence from discourse markers [PDF]
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2014 This paper deals with the emergence of a mixed language variety spoken by Udmurt-Russian bilinguals in the Russian republic of Udmurtia. Called Suro-Požo ‘mixed, mixture’ by its speakers, this language code is characterised by variation in the use of ...
Inna Kaysina
doaj +2 more sources
Vene Keele Mõjust Eesti Keeles. Tagasivaateid Ja Perspektiive
Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2010 Artiklis uuritakse vene keele mõju eesti keele sõnavarale ja morfosüntaksile; venemõjulise sõnavara käsitluses võetakse kriitiliselt kokku varasemate uurimuste tulemusi, venemõjulise morfosüntaksi käsitluses aga esitatakse rida uusi vene mõju kandidaate eesti keele grammatika erinevates valdkonda-des.
Petar Kehayov, Rogier Blokland
exaly +4 more sources
Eesti Vokaalikategooriate Piirid Vene Ja Eesti Emakeelega Kõnelejate Tajuruumis
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat, 2009 Vaatluse all on eesti ja vene emakeelega keelejuhtide eesti vokaalikategooriate taju. Töös püstitatud hõpoteeside kohaselt tajuvad vene emakeelega kuulajad eesti vokaale /i/, /e/, /u/, /o/, /a/ ja /ä/ sarnaselt eesti keelejuhtidega – vokaalikategooriate ...
Lya Meister
exaly +3 more sources
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2019 Välisüliõpilaste arv on Eesti kõrgkoolides kümne aasta jooksul kasvanud viis korda ja ulatub juba 6000-ni. Ühelt poolt aitab see täita demograafilisest olukorrast tingitud suurt auku üli.pilaste arvus, kuid teisalt on käivitanud diskussiooni, kuidas v ...
Birute Klaas-Lang, Liis Reile
doaj +2 more sources
Eesti asulanimede transkribeerimisest ja käänamisest vene keeles
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat, 2009 Artiklis käsitletakse probleemi, mis kerkib aeg-ajalt esile vene keelde tõlkijate ja vene keele toimetajate praktikas: kuidas tuleks sihtkeeles (vene keeles) kirjutada lähtekeele (eesti keele) pärisnimesid? Antud uurimuses keskendutakse ühe Eesti toponüümide rühma funktsioneerimisele vene keeles.
Katrin Karu, Oksana Palikova
exaly +4 more sources
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat, 2006 Eesti partikkel jah täidab mitmeid suhtlusfunktsioone, teatmeteostes kajastuvad neist vaid mõned. Partiklite jah/jaa funktsioone suhtluses on uurinud R. Kasterpalu müügivestluste näitel.
Olga Gerassimenko, Riina Kasterpalu
exaly +2 more sources
Vene-Eesti Koodivahetuse Funktsioonid Kohtla-Järve Venekeelsete Laste Vestluses
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat, 2006 Vene-eesti koodivahetus on loomulik nähtus Kohtla-Järve noorte seas. Artiklis on vaatluse all vene emakeelega laste kakskeelsed dialoogid Peter Aueri pragmaatilis-konversatsioonilise mudeli valguses.
Anastassia Zabrodskaja
exaly +2 more sources
Personaalpronoomenite ja pöördevormide sekundaarkasutusest eesti ja vene keeles
Lahivordlusi Lahivertailuja, 2023 Sirje Kupp-Sazonov
exaly +2 more sources
Articulatory properties of Estonian palatalization by Russian L1 speakers
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2022 We studied the articulatory and temporal properties of Estonian palatalization by Russian L1 Estonian L2 speakers and compared the results to Estonian native speakers. The tongue movement of 24 Russian L1 and 21 Estonian L1 speakers were recorded with an
Anton Malmi +2 more
doaj +1 more source