Results 21 to 30 of about 136 (134)
“Letosvet”: kas labane laul või (rahva)sotsiolingvistiline eksperiment?
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2009 Artikkel käsitleb laulu pealkirjaga “Letosvet”, mis esindas Eestit 2008. a Eurovisiooni võistlusel Belgradis. Laul on märkimisväärne, sest 1) see imiteerib serbia keelt, millega eestlastel pole kokkupuudet ning mistõttu puudub imiteerimisvõtete komplekt;
Jim Hlavac, Anna Verschik
doaj +1 more source
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2014 Tänapäeva keeleteaduses üha aktuaalsemad tüpoloogia- ja kontrastiivuuringud vajavad ühtlustatud grammatikakategooriate süsteeme ning üheselt mõistetavat terminoloogiat.
Irina Külmoja
doaj +1 more source
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri, 2013 Eesti tegusõnal päästma, mida seni on peetud tõlkelaenuks vene keelest, on vaste läti keeles tegusõna pestīt näol. See on tõenäoliselt laen liivi või eesti keelest. Sel läänemeresoome tüvel puudub siiani etümoloogia. Analüüsides tüve pääst(ma) ja pestī(t)
Sven-Erik Soosaar
doaj +1 more source
Teadmine eesti ja vene maailmapildis: vene знать – eesti teadma, tundma, oskama
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2006 TEADMA on inimese intellektuaalse maailma olulisi mõisteid, mida väljendava sõna semantika võib tuua välja olulisi jooni inimese intellektuaalse maailma ülesehituses. Seletussõnaraamatutes esitatud tähenduste kõrvutamine ja tekstikorpuste lausete analüüs
Larissa Degel
doaj +1 more source
Russian L1 speakers’ palatalization in Estonian and the effect of phonetic speech training
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2021 The purpose of this paper is to find out whether palatalization contributes to Russian-accented speech in Estonian and whether speech training would help to speak more native-like. Although palatalization is a common feature of both Estonian and Russian,
Anton Malmi, Pärtel Lippus
doaj +1 more source
Kivinemisnähtusi vene üliõpilaste kirjalikus eesti keeles
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat Estonian Papers in Applied Linguistics, 2006 Artikkel käsitleb teise keele omandamise valdkonda kuuluvat kivinemise ehk fossiliseerumise nähtust, mille taustaks on asja- olu, et paljude õppijate keeleoskuse areng peatub mingile kindlale tasemele jõudes, saavutamata emakeelekõneleja taset. Uurimuse informantideks on 21 vene emakeelega eesti keele (võõrkeelena) eriala üliõpilast.
Elle Vaimann, Raili Pool
openaire +3 more sources
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2014 Artikkel käsitleb palvete ja küsimuste vormistamise stereotüüpe eesti, vene ja soome keeles. Materjal on kogutud küsitluste abil, milles vastajad pidid kirjutama, mida nad kirjeldatud situatsioonis ütleksid või kirjutaksid (nn diskursuse täiendamise ...
Renate Pajusalu
doaj +1 more source
Mõnede eesti sõnajärjemallide psühholingvistilisest reaalsusest
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2010 Käesoleva artikli eesmärgiks on selgitada, milliseid sõnajärjemalle peavad emakeelekasutajad ja teise keele õppijad loomulikuks ning milliseid mitte, et saadud tulemuste põhjal kirjeldada mõnede eesti keele sõnajärjemallide psühholingvistilist reaalsust ...
Annekatrin Kaivapalu
doaj +1 more source
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2022 Artikkel annab esmase ülevaate pilootprojektis “Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis” osalenud Eesti koolide mitmekeelsete klasside 7–8-aastaste õpilaste keelelisest kasvukeskkonnast ning nende eesti keele oskusest projekti alguses. Tulemustest
Piret Baird, Reili Argus
doaj +1 more source
Eesti vokaalikategooriate piirid vene ja eesti emakeelega kõnelejate tajuruumis
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2009 Vaatluse all on eesti ja vene emakeelega keelejuhtide eesti vokaalikategooriate taju. Töös püstitatud hõpoteeside kohaselt tajuvad vene emakeelega kuulajad eesti vokaale /i/, /e/, /u/, /o/, /a/ ja /ä/ sarnaselt eesti keelejuhtidega – vokaalikategooriate ...
Lya Meister
doaj +1 more source